Tadaaa! Kes see küll oli, kes unistas siin hiljuti lumehangede vahel ärkamisest? Tadaaa! Sain, mis tahtsin. Täna hommikul kadus hetkega uni silmist, sest kui ma magamistoa aknaluuke lahti kerisin, avanes vaade muinasjutumaale. Ma oleks võinud sinna aknast välja vaatama jäädagi. Meie metsavaade on igal aastaajal üsna uhke värk aga miski ei ole nii maagiline kui paksu lumevaiba alla mattunud kuusepuud. Ma armastan lund ja karget talveilma vähemalt sama palju kui päikest ja sooja suveõhtut. Äkki isegi natuke rohkem.
Selleks hetkeks, kui mu tööpäeva läbi sai, oli vähemalt pool muinasjutumaast loomulikult ära sulanud aga pole hullu. Ilmselt on homseks nagunii kõik kadunud aga nüüd võib küll päris ametlikult hõisata, et meil siin sai sügis läbi ja algas talv.
C-l kulus hommikul tavapärase 45 minuti asemel 2 tundi, et tööle jõuda. Ühel hetkel oli puu tee peal risti ees ja hiigelpikk autoderivi sai edasi liikuda alles tunni aja pärast, kui päästetöötajad olid puu juppideks saaginud ja minema vedanud. Mul kulus töölt koju jõudmiseks tavapärase 10 minuti asemel umbes poole rohkem, sest enam kui pooled siinsed majaomanikud ei olnud terve päeva jooksul suutnud/osanud/tahtnud oma kõnniteesid lumest puhtaks teha ja nii ma sumpasin ja kirusin neid omaette pea 20 minutit. Koju jõudsin loomulikult märgade sokkidega, homme hommikuks tuleb igaks juhuks päris talvesaapad välja otsida. Mine sa tea, äkki jääb püsima.
Imelist alanud nädalat!
Bisous
No comments:
Post a Comment