Mul oli ilus plaan see postitus eelmise aasta lõpus- kuskil jõulude ja uue aasta vahelisel pidžaama-pidusel ajal blogisse postitada. See oleks olnud täpselt õige aeg kokkuvõtteid teha ja aastale tagasi vaadata. Seda enam, et ma olin seda postitust pea terve aasta vältel üsnagi eeskujulikult kirjutanud.
Kui ma 2018 aasta lõpus hakkasin esimest korda taolist aasta kokkuvõtet tegema, kulus selleks märkimisväärne hulk tunde blogiarhiivis surfamist, et kõik aasta jooksul ilmunud postitused läbi vaadata ja neist meeldejäävaim üles otsida. See oli ühest küljest väga nauditav, sest nii tore oli taasavastada kohti, kus me käisime ja võrrelda muutusi, mis näiteks kodus olid aasta jooksul toimunud, aga ikkagi. Mulle tundus, et selle kokkuvõtte tegemiseks peaks leiduma ka vähem aeganõudvamaid viise. Niisiis ma lubasingi endale, et kui ma järgmise aasta tahan samamoodi lõpetada, siis hulga mõistlikum oleks aasta jooksul umbes iga kuu lõpus draftidesse olulisem üles tähendada. Ja üllataval kombel mööduski terve eelmine aasta nii, et ma tegin siia postitusse iga paari-kolme kuu tagant sissekande. Detsembri lõpuks olid puudu vaid viimaste kuude jutukesed ja kogu aasta pildimaterjal.
C üllatusjõulukingitus tegi mu ilusa plaaniga loomulikult üks-null ja ega ma ausalt öeldes sellele postitusele enne mõelnudki, kui lennukis teel New Yorki. Kuna reisipostitused said üleeile läbi, on nüüd lõpuks paras aeg üllatusjõulukingi-eelsesse aega naasta ning see eelmise aasta kokkuvõte lõpuks blogisse riputada.
Meie eelmise aasta highlight'id on siin.
Jaanuar
Kui ma 2018 aasta lõpus hakkasin esimest korda taolist aasta kokkuvõtet tegema, kulus selleks märkimisväärne hulk tunde blogiarhiivis surfamist, et kõik aasta jooksul ilmunud postitused läbi vaadata ja neist meeldejäävaim üles otsida. See oli ühest küljest väga nauditav, sest nii tore oli taasavastada kohti, kus me käisime ja võrrelda muutusi, mis näiteks kodus olid aasta jooksul toimunud, aga ikkagi. Mulle tundus, et selle kokkuvõtte tegemiseks peaks leiduma ka vähem aeganõudvamaid viise. Niisiis ma lubasingi endale, et kui ma järgmise aasta tahan samamoodi lõpetada, siis hulga mõistlikum oleks aasta jooksul umbes iga kuu lõpus draftidesse olulisem üles tähendada. Ja üllataval kombel mööduski terve eelmine aasta nii, et ma tegin siia postitusse iga paari-kolme kuu tagant sissekande. Detsembri lõpuks olid puudu vaid viimaste kuude jutukesed ja kogu aasta pildimaterjal.
C üllatusjõulukingitus tegi mu ilusa plaaniga loomulikult üks-null ja ega ma ausalt öeldes sellele postitusele enne mõelnudki, kui lennukis teel New Yorki. Kuna reisipostitused said üleeile läbi, on nüüd lõpuks paras aeg üllatusjõulukingi-eelsesse aega naasta ning see eelmise aasta kokkuvõte lõpuks blogisse riputada.
Meie eelmise aasta highlight'id on siin.
Jaanuar
2019. aasta esimene päev möödus toidumürgitusega diivanil teki all lamades ja päev otsa Harry Potteri filme vaadates. Sellest tõotab tulla tõeliselt hea aasta. Ma olin nii jaanuari lõpus siia kirjutanud ja ausalt öeldes ei oleks ma muidu seda eriti huvitavat fakti absoluutselt mäletanud. Hea teada, eks. Aga hoolimata sellest esimese päeva kehvast enesetundest, ei jäänud see ülejäänud aastat kummitama. Ma ei mäleta, kas ma üldse olingi eelmisel aastal rohkem haige, ehk vaid korra nohus aga ei midagi eriliselt tõsisemat. thank god for that
Ühest jaanuarikuisest postitusest tuli välja, et vähemalt korraks oli meil ka lumi maas ja talvesaaapadki jalas. Miski, mida me sel talvel ei ole veel kordagi saanud kogeda.
Käisime ühel nädalavahetusel Pariisis kodusisustusmessil Maison&Objet ja blogis oli sellest ka päris mitu postitust, mis osutusid ka kuu loetuimateks.
Ühest jaanuarikuisest postitusest tuli välja, et vähemalt korraks oli meil ka lumi maas ja talvesaaapadki jalas. Miski, mida me sel talvel ei ole veel kordagi saanud kogeda.
Käisime ühel nädalavahetusel Pariisis kodusisustusmessil Maison&Objet ja blogis oli sellest ka päris mitu postitust, mis osutusid ka kuu loetuimateks.
Veebruar
Kuu alguses avastasime enda jaoks telefoniäpp'i Yuka, mida me vahelduva eduga kasutame tänaseni. Yuka annab teada skaalal 0ist 100ni kuivõrd ebatervislikud on toidupoes me ostukorvi pandud tooted. Tahaks väga loota, et me oleme selle vahepealse aasta jooksul tervislikumaid valikuid hakanud tegema. Veebruari keskel jõudis CrowdFarmingu kaudu meie välisukse taha 10 kilo tõeliselt magusaid ja mahlaseid apelsine, otse hispaania apelsinikasvanduse puu otsast. update: See postitus tuletas mulle meelde, et me võiks sellel aastal samuti kastitäie apelsine tellida.
Kuu lõpus tähistasime kõigepealt C sünnipäeva ja siis Eesti vabariigi sünnipäeva. Tordi ning kiluvõileiva söömise vahepeal käisime sada korda vannitoasalongis ja valisime seinaplaate. Kuna juba nagunii ehitamiseks läks, otsustasime viide erinevasse ruumi korraga seinaplaadid seina panna. Igasse ruumi said erinevad plaadid valitud ning kolme päevaga olid tänu ühele töökale meistrimehele kõik plaadid seinas. Kodu muutus tänu sellele suurele muutusele jällegi grammi võrra meielikumaks ja sammu võrra lähemal oli hetk, mil me võiksime öelda, et meie kodu on valmis. update: See hetk pole siiani kätte jõudnud.
Märts
Märts oli aasta esimene reisikuu. Võiks öelda, et sellest kujunes lõpuks Euroopa pealinnade minipuhkuste kuu. Neljast nädalavahetusest kolm veetsin ma reisil olles. Kuu alguses sain emaga kokku Brüsselis, kes reisib sinna aegajalt töö tõttu. Veetsime kvaliteetaega viiulite ja friikartulite seltsis. Seejärel käisime C-ga C isa 60ndal juubelil Pariisis ja sinna mahtus ka ühe tüüpilise prantsuse château külastus.
Kuu viimasel nädalavahetusel sõitsime rongiga Luxembourg'i, et veeta üks romantiline nädalavahetuse get-away. Luxembourg oli selleks ideaalne valik, kaks imeilusa kevadise ilmaga päeva oli täpselt paras aeg, et linnaga tutvust teha ning kahekesi kvaliteetaeg veeta.
Reisikuu lõppes sellega, et ühel ilusal õhtul astusime mõlemad esimest korda elus reisibüroo uksest sisse ning reserveerisime oma suvise puhkusereisi- sihtkohaks meie jaoks eksootiline Senegal.
Aprill
Naljakuu esimene päev tähistas kahe aasta möödumist maja valmimisest ja sissekolimisest. Tänu blogile on teada, et tol päeval oli selleks puhuks laual ka eriti hea kook.
Kuu algas äärmiselt oodatud sündmusega- meie mööblitisler sai valmis kolme toa garderoobisüsteemid. See oli miski, mis tegi mind kohutavalt õnnelikuks, sest mul oli tunne, et ma olin neid terve igaviku oodanud. Lõpuks ometi sain ma kaks aastat garaažis seisnud kastid ära likvideerida, mul olid lõpuks ometi kohad, kuhu asju panna. Pärast süsteemide paigaldust veetsin ma kaks nädalat vaid tööl käies ja iga päev pärast tööd kodus kaste lahti pakkides, riideid ja kangaid sorteerides ning kolme toa kappe organiseerides. Mulle hullult meeldib selline tegevus.
Aprilli mahtus ka lihavõtete pikk nädalavahetus, mis meil oli seekord sisustatud šokolaadimunade jahi asemel hoopiski aiatöödega. Suurte aiatöödega. Ma ei tea, kelle idee see oli, aga ühel hetkel otsustasime me kõik oma aias leiduvad peenraääred maa sisse kaevatud kividega ääristada. Kokku tuli selle "geniaalse" idee tõttu meil maa sisse kaevata 100 meetrit peenraääri, selleks kulus kaks euroaluse täit kive. See oli üks suurimaid töid, mis me siin aias ette oleme võtnud.
Mai
Mais jätkasime alustatud aiatöödega, ehk siis kaevasime nädalavahetus nädalavahetuse järel neidsamu äärekive. Ostsime ära lennupiletid Eestisse sõiduks augustis. Sõime hästi palju rabarberit ja leidsime mitu uut lemmikut rabarberikoogi ja -moosi retsepti.
Mai on Prantsusmaal täis pikitud riiklikke pühasid ja nii on igal aastal maikuus tunne, et me rohkem nagu puhkame kui tööl käime. Ainult et kuna meie aiatööd sarnanesid tol hetkel väga nagu tööl käimisega, siis ütleme nii, et meil oli ikkagi väga töine olemine kogu aeg.
Juuni
Esimene suvine kuumalaine tabas meid üsnagi ootamatult. Umbes nagu esimene lumi. Järsku küündisid päevased temperatuurid mitu päeva järjest üle 35-e ja öised püsisid üle 20ne, nii et kogu aeg oli palav ja raske olla. Töö sai kuidagi moodi tehtud aga pärast tööd püsisime mõlemad kinniste aknaluukidega hämaras majas. Sellistel perioodidel on aias või üleüldse väljas viibimine üsna võimatu ning targem on lihtsalt vaikselt toas püsida, mitte eriti liigutada ning põhiliselt vee joomisega tegeleda.
Mul tuli geniaalne idee (võib juhtuda, et see oli kuumalainest põhjustatud) kapinurgast üles otsida talvel alustatud kuid siis kevadiste aiatööde tõttu unarusse jäänud kudumisprojekt. Põhiliselt seetõttu, et ma ei oska kuidagi moodi niisama istuda, isegi mitte kuumalaine ajal. Selle ettevõtmise juures oli ainult üks pisike ebamugavus- poolelijäänud kudum oli kõige pehmemast ja soojemast alpakavillast kampsun. Aga isegi see ei suutnud mind sellest projektist loobuma panna, loomulikult kudusin ma selle kampsuni lõpuni. Teise kuumalaine lõpuks olin valmis saanud ka teise pooliku kampsuni. Lõppkokkuvõttes oli üsnagi produktiivne kuumalaine. update: Sellest norra mustriga kampsunist sai eesootava talve üks lemmikuimaid kampsuneid.
Juuli
Elasime jätkuvalt kuumalainete meelevallas. Temperatuurid tõusid nüüd juba 40neni ja mitte miski ei pannud mind enam isegi mitte kudumisvardaid kätte võtma. Kuu keskel tähistasime vaikselt minu sünnipäeva ning mõned päevad hiljem sõprade poissmeestepidu-tüdrukuteõhtut.
Kuu kõige loetumaks postituseks kujunes lugu meie pisikesest viinamarjapõõsast, mille ma kinkisin veebruaris C-le sünnipäevaks ja mis juuli lõpuks oli omale esimesed pisikesed viinamarjakobarad külge kasvatanud. Septembris saime mitu kobarat tumedaid viinamarju, mis üllatus-üllatus maitsesidki nagu täitsa päris viinamarjad.
Kuu lõpus algas meil mõlemal puhkus, mida me kumbki ei suutnud viimastel nädalatel enam ära oodata. Enne puhkust tegime mõlemad iga päev ületunde ja olime puhkuse esimeseks päevaks omadega suhteliselt kutu-piilud. Õnneks ununesid töö ja väsimus ruttu, sest me saime hakata puhkusereisideks valmistuma ja kohvreid pakkima.
August
August oli suure suvepuhkuse kuu, nii et blogis valitses mitu nädalat suht-koht vaikus. Nagu igal aastal sel ajal vist. Käisime esimest korda Senegalis ning pärast seda veetsime veel nädala Eestis pere ja sõpradega kvaliteetaega veetes. Senegal jättis meile kustumatu mulje, sealne elu-olu oli niivõrd teistsugune võrreldes sellega, mida meie argipäeval siin elame, nii et meile oli seal kõik kogu aeg hoopis teistsugune ja huvitav. Peatusime ebamaiselt ilusas mereäärses hotellis, leidsime esimese päeva õhtul selle kõrvalt rannal kohaliku giidi ning käisime temaga nädal aega iga päev ekskursioonidel- piilusime kohalike tavalisse argiellu, külastasime kuulsamaid turismiatraktsioone ning käisime safaril, kus kohtusime zebrade, ninasarvikute ja kaelkirjakutega.
Suve üks ilusaimaid mälestusi sündis augustikuu viimasel päeval, mil meie kallid sõbrad abiellusid. Imeilusa pulma tegi eriliseks veel fakt, et C oli see, kes pruudi ja peigmehe paari pani.
September
September oli täis kõiksugu sõite, taaskord pea igal nädalavahetusel aga siiski vaid riigipiirides. Näiteks käisime riigi teises otsas, et aidata sõpradel uude koju kolida.
Kuu keskel käis mu Šotimaal elav täditütar meil esimest korda külas. Samal ajal peatus meie juures esimest korda ka C õde, kes muidu elab Prantsusmaa teises otsas. Näitasime täditütrele Alsace'i piirkonda, käisime veine degusteerimas ja viinamarjaistanduses viinamarju noppimas. Ronisime üles mägedesse ja pidasime seal aasta viimase pikniku. See nädalavahetus jäi mitme vahva asja poolest eriliselt meelde, ühtlasi oli see selle aasta viimane ilus 30-kraadine nädalavahetus. Päev pärast seda, kui täditütar oli koju tagasi lennanud, langesid temperatuurid 15 ja enam kraadi ning alanud vihmasadu lakkas põhimõtteliselt nädal enne jõule.
Sellest hallist ja sombusest ilmast tingituna tekkis mul aasta viimastel kuudel sügismasendus, millega toimetulekuks ei piisanud vaid auravast teetassist, kaminatule soojusest ning kudumisvarraste klõbinast. Esimest korda elus läks endalegi täiesti ootamatult vaja kellegi abi, et sellel väga vihmasel sügisel mingitki päikesekiirt kuskil näha.
Oktoober
Oktoobrist mäletangi ma vaid seda, et kogu aeg sadas. Tõsiselt. Novembriga on üsna sarnased lood.
Kuu alguses käisime mitu korda Strasbourgis, et aidata C parimal sõbral äsja ostetud korterit renoveerida ning sinna sisse kolida. Lõhkusime maha köögi ja elutoa vahelise seina, panime esimest korda elus maha parketti, värvisime, pesime, koristasime, kolisime...
Oktoobris otsisin ma põhiliselt tubast meelelahutust, et pikkadeks ja pimedateks venivatel sügisõhtutel meel rõõmus hoida. Sellest ideedeotsingust sai ka selle kuu loetuim blogipostitus.
November
Novembris võtsime üle pika aja ette taaskord ühe kodu renoveerimisprojekti. Nii nagu eelmiselgi aastal umbes täpselt samal ajal, haarasime värvirullid kätte ning värvisime üle köögi- ja elutoa seinad. Need olid viimased, mis olid veel valgeks jäänud. Aasta enne seda, olime samal ajal värvinud kolme toa ja koridori seinu. Nüüd oli aeg ette võtta üks tõsiselt suur maalritöö- värvimist ootas ligi 50 ruutmeetrit seinapinda. Seekordne värvivalik osutus seinstest kõige keerukamaks, sest plaanis oli mängida mitme erineva värvitooniga ja tegemist oli ruumidega, kus me viibime kõige rohkem. Update: Mitu kuud pärast värvimist ei tea me ikka veel päris kindlalt, kas oleme kõikide valitud värvidega rahul.
Detsember
Detsember algas nagu üks harilik jõulukuu. Esimesel advendil katsime sõpradele jõuluhõngulise pidulaua ja sealt edasi ilmusid tasahaaval välja jõulukaunistused. Ühel kolmapäeva õhtul tõi C koju kuusepuu, tegime glögi ja sõime mandariine. Päkapikud pakkisid salamisi kingitusi ja õhus oli päris jõulutunnet tunda. Kõik kulges üsna tavapäraselt kuni 24nda detsembri pärastlõunani, mil C mulle kuuse alt pisikese paki ulatas ja selle viivitamatult avada käskis. Pakist leitud New Yorgi lennupiletid järgmiseks hommikuks olid mu elu suurim jõuluüllatus.
Jõulud New Yorgis panidki sellele muidugi üsna mõnusale aastale imetabase lõpp-punkti.
Bisous
Kuu viimasel nädalavahetusel sõitsime rongiga Luxembourg'i, et veeta üks romantiline nädalavahetuse get-away. Luxembourg oli selleks ideaalne valik, kaks imeilusa kevadise ilmaga päeva oli täpselt paras aeg, et linnaga tutvust teha ning kahekesi kvaliteetaeg veeta.
Reisikuu lõppes sellega, et ühel ilusal õhtul astusime mõlemad esimest korda elus reisibüroo uksest sisse ning reserveerisime oma suvise puhkusereisi- sihtkohaks meie jaoks eksootiline Senegal.
Aprill
Naljakuu esimene päev tähistas kahe aasta möödumist maja valmimisest ja sissekolimisest. Tänu blogile on teada, et tol päeval oli selleks puhuks laual ka eriti hea kook.
Kuu algas äärmiselt oodatud sündmusega- meie mööblitisler sai valmis kolme toa garderoobisüsteemid. See oli miski, mis tegi mind kohutavalt õnnelikuks, sest mul oli tunne, et ma olin neid terve igaviku oodanud. Lõpuks ometi sain ma kaks aastat garaažis seisnud kastid ära likvideerida, mul olid lõpuks ometi kohad, kuhu asju panna. Pärast süsteemide paigaldust veetsin ma kaks nädalat vaid tööl käies ja iga päev pärast tööd kodus kaste lahti pakkides, riideid ja kangaid sorteerides ning kolme toa kappe organiseerides. Mulle hullult meeldib selline tegevus.
Aprilli mahtus ka lihavõtete pikk nädalavahetus, mis meil oli seekord sisustatud šokolaadimunade jahi asemel hoopiski aiatöödega. Suurte aiatöödega. Ma ei tea, kelle idee see oli, aga ühel hetkel otsustasime me kõik oma aias leiduvad peenraääred maa sisse kaevatud kividega ääristada. Kokku tuli selle "geniaalse" idee tõttu meil maa sisse kaevata 100 meetrit peenraääri, selleks kulus kaks euroaluse täit kive. See oli üks suurimaid töid, mis me siin aias ette oleme võtnud.
Mai
Mais jätkasime alustatud aiatöödega, ehk siis kaevasime nädalavahetus nädalavahetuse järel neidsamu äärekive. Ostsime ära lennupiletid Eestisse sõiduks augustis. Sõime hästi palju rabarberit ja leidsime mitu uut lemmikut rabarberikoogi ja -moosi retsepti.
Mai on Prantsusmaal täis pikitud riiklikke pühasid ja nii on igal aastal maikuus tunne, et me rohkem nagu puhkame kui tööl käime. Ainult et kuna meie aiatööd sarnanesid tol hetkel väga nagu tööl käimisega, siis ütleme nii, et meil oli ikkagi väga töine olemine kogu aeg.
Juuni
Esimene suvine kuumalaine tabas meid üsnagi ootamatult. Umbes nagu esimene lumi. Järsku küündisid päevased temperatuurid mitu päeva järjest üle 35-e ja öised püsisid üle 20ne, nii et kogu aeg oli palav ja raske olla. Töö sai kuidagi moodi tehtud aga pärast tööd püsisime mõlemad kinniste aknaluukidega hämaras majas. Sellistel perioodidel on aias või üleüldse väljas viibimine üsna võimatu ning targem on lihtsalt vaikselt toas püsida, mitte eriti liigutada ning põhiliselt vee joomisega tegeleda.
Mul tuli geniaalne idee (võib juhtuda, et see oli kuumalainest põhjustatud) kapinurgast üles otsida talvel alustatud kuid siis kevadiste aiatööde tõttu unarusse jäänud kudumisprojekt. Põhiliselt seetõttu, et ma ei oska kuidagi moodi niisama istuda, isegi mitte kuumalaine ajal. Selle ettevõtmise juures oli ainult üks pisike ebamugavus- poolelijäänud kudum oli kõige pehmemast ja soojemast alpakavillast kampsun. Aga isegi see ei suutnud mind sellest projektist loobuma panna, loomulikult kudusin ma selle kampsuni lõpuni. Teise kuumalaine lõpuks olin valmis saanud ka teise pooliku kampsuni. Lõppkokkuvõttes oli üsnagi produktiivne kuumalaine. update: Sellest norra mustriga kampsunist sai eesootava talve üks lemmikuimaid kampsuneid.
Juuli
Elasime jätkuvalt kuumalainete meelevallas. Temperatuurid tõusid nüüd juba 40neni ja mitte miski ei pannud mind enam isegi mitte kudumisvardaid kätte võtma. Kuu keskel tähistasime vaikselt minu sünnipäeva ning mõned päevad hiljem sõprade poissmeestepidu-tüdrukuteõhtut.
Kuu kõige loetumaks postituseks kujunes lugu meie pisikesest viinamarjapõõsast, mille ma kinkisin veebruaris C-le sünnipäevaks ja mis juuli lõpuks oli omale esimesed pisikesed viinamarjakobarad külge kasvatanud. Septembris saime mitu kobarat tumedaid viinamarju, mis üllatus-üllatus maitsesidki nagu täitsa päris viinamarjad.
Kuu lõpus algas meil mõlemal puhkus, mida me kumbki ei suutnud viimastel nädalatel enam ära oodata. Enne puhkust tegime mõlemad iga päev ületunde ja olime puhkuse esimeseks päevaks omadega suhteliselt kutu-piilud. Õnneks ununesid töö ja väsimus ruttu, sest me saime hakata puhkusereisideks valmistuma ja kohvreid pakkima.
August
August oli suure suvepuhkuse kuu, nii et blogis valitses mitu nädalat suht-koht vaikus. Nagu igal aastal sel ajal vist. Käisime esimest korda Senegalis ning pärast seda veetsime veel nädala Eestis pere ja sõpradega kvaliteetaega veetes. Senegal jättis meile kustumatu mulje, sealne elu-olu oli niivõrd teistsugune võrreldes sellega, mida meie argipäeval siin elame, nii et meile oli seal kõik kogu aeg hoopis teistsugune ja huvitav. Peatusime ebamaiselt ilusas mereäärses hotellis, leidsime esimese päeva õhtul selle kõrvalt rannal kohaliku giidi ning käisime temaga nädal aega iga päev ekskursioonidel- piilusime kohalike tavalisse argiellu, külastasime kuulsamaid turismiatraktsioone ning käisime safaril, kus kohtusime zebrade, ninasarvikute ja kaelkirjakutega.
Suve üks ilusaimaid mälestusi sündis augustikuu viimasel päeval, mil meie kallid sõbrad abiellusid. Imeilusa pulma tegi eriliseks veel fakt, et C oli see, kes pruudi ja peigmehe paari pani.
September oli täis kõiksugu sõite, taaskord pea igal nädalavahetusel aga siiski vaid riigipiirides. Näiteks käisime riigi teises otsas, et aidata sõpradel uude koju kolida.
Kuu keskel käis mu Šotimaal elav täditütar meil esimest korda külas. Samal ajal peatus meie juures esimest korda ka C õde, kes muidu elab Prantsusmaa teises otsas. Näitasime täditütrele Alsace'i piirkonda, käisime veine degusteerimas ja viinamarjaistanduses viinamarju noppimas. Ronisime üles mägedesse ja pidasime seal aasta viimase pikniku. See nädalavahetus jäi mitme vahva asja poolest eriliselt meelde, ühtlasi oli see selle aasta viimane ilus 30-kraadine nädalavahetus. Päev pärast seda, kui täditütar oli koju tagasi lennanud, langesid temperatuurid 15 ja enam kraadi ning alanud vihmasadu lakkas põhimõtteliselt nädal enne jõule.
Sellest hallist ja sombusest ilmast tingituna tekkis mul aasta viimastel kuudel sügismasendus, millega toimetulekuks ei piisanud vaid auravast teetassist, kaminatule soojusest ning kudumisvarraste klõbinast. Esimest korda elus läks endalegi täiesti ootamatult vaja kellegi abi, et sellel väga vihmasel sügisel mingitki päikesekiirt kuskil näha.
Oktoober
Oktoobrist mäletangi ma vaid seda, et kogu aeg sadas. Tõsiselt. Novembriga on üsna sarnased lood.
Kuu alguses käisime mitu korda Strasbourgis, et aidata C parimal sõbral äsja ostetud korterit renoveerida ning sinna sisse kolida. Lõhkusime maha köögi ja elutoa vahelise seina, panime esimest korda elus maha parketti, värvisime, pesime, koristasime, kolisime...
Oktoobris otsisin ma põhiliselt tubast meelelahutust, et pikkadeks ja pimedateks venivatel sügisõhtutel meel rõõmus hoida. Sellest ideedeotsingust sai ka selle kuu loetuim blogipostitus.
November
Novembris võtsime üle pika aja ette taaskord ühe kodu renoveerimisprojekti. Nii nagu eelmiselgi aastal umbes täpselt samal ajal, haarasime värvirullid kätte ning värvisime üle köögi- ja elutoa seinad. Need olid viimased, mis olid veel valgeks jäänud. Aasta enne seda, olime samal ajal värvinud kolme toa ja koridori seinu. Nüüd oli aeg ette võtta üks tõsiselt suur maalritöö- värvimist ootas ligi 50 ruutmeetrit seinapinda. Seekordne värvivalik osutus seinstest kõige keerukamaks, sest plaanis oli mängida mitme erineva värvitooniga ja tegemist oli ruumidega, kus me viibime kõige rohkem. Update: Mitu kuud pärast värvimist ei tea me ikka veel päris kindlalt, kas oleme kõikide valitud värvidega rahul.
Detsember
Detsember algas nagu üks harilik jõulukuu. Esimesel advendil katsime sõpradele jõuluhõngulise pidulaua ja sealt edasi ilmusid tasahaaval välja jõulukaunistused. Ühel kolmapäeva õhtul tõi C koju kuusepuu, tegime glögi ja sõime mandariine. Päkapikud pakkisid salamisi kingitusi ja õhus oli päris jõulutunnet tunda. Kõik kulges üsna tavapäraselt kuni 24nda detsembri pärastlõunani, mil C mulle kuuse alt pisikese paki ulatas ja selle viivitamatult avada käskis. Pakist leitud New Yorgi lennupiletid järgmiseks hommikuks olid mu elu suurim jõuluüllatus.
Jõulud New Yorgis panidki sellele muidugi üsna mõnusale aastale imetabase lõpp-punkti.
No comments:
Post a Comment