Uusaastalubadused !?

Mu kolleeg uuris minult ükspäev, kas ma olen oma uusaastalubadusi juba murdnud ja rääkis, et jaanuarikuu teine reede pidi olema "teadlaste" sõnul see kuupäev, mil uusaastalubadused silmapiirilt kaduma hakkavad ja hiljemalt veebruariks ei pidavat neist jälgegi järgi olema. Kaks nädalat tundub kuidagi uskumatult lühike aeg. Samas, mul ei olnud jaanuarikuu teiseks reedeks uusaastalubadused veel antudki, nii et mul pole vist väga mingit õigust kritiseerida. Ausalt öeldes mõtlen ma nende peale alles nüüd.

 Huvitav, kas keegi päriselt ka vanaaasta viimastel minutitel või siis uue aasta esimestel mingeid lubadusi kuulutab või kirja paneb? Kas ei ole kõige tavalisem inimene sel hetkel pigem peomeeleolus ja hõivatud šampanjapudeli korgi lahtikangutamise või klaaside otsimise või millegi muu pidusemaga? Üleeelmisel aastavahetusel olime me nii lauamängu süvenenud, et oleksime terve seltskonnaga uue aasta tuleku peaaegu maha maganud. Viimasel sekundil märkasime. Sel korral olime sama seltskonnaga vana aasta viimastel minutitel veel õhtusöögilauas, kuupäeva vahetumise eel lugesime sekundeid nagu igas ameerika filmis. Minul näiteks ei ole küll kunagi noil hetkedel mõttes lubadused, mida kõike ma alates homsest tegema hakkan.

Töökaaslane pühendas mind oma uusaastalubadustesse ja teatas märgatava uhkusenoodiga hääles, et kui ta on siiani nende kõigi täitmisega hakkama saanud, küllap jätkub see nii ka edaspidi. Lubasin talt kolme nädala pärast update'i küsida.  

Ma ei tea, kas ma üldse olen kunagi uusaastalubadusi andnud. Tõenäoliselt on seda ikka juhtunud, arvestades et vanust juba 30+ ju, aga ma olen täiesti veendunud, et need on ilmselt kõik olnud pigem sellised hilised jaanuarikuised unistamised. Mõtlesin korra, et ehk võiks sel aastal proovida teha nimekirja asjadest, mida tahaks sel aastal saavutada. See oleks ju natukene nagu unistuste kirja panemine. Maru vahva oleks aasta lõpus vaadata, mis sai teoks ja mis mitte. Sellele esimesele mõttele järgnes õige pea aga teine mõttevälgatus, mis tõdes, et ehk peaks unistuste kirja panemise asemel neid lihtsalt teoks tegema hakkama, selle asemel, et kirjapanemisele aega raisata. Ma ei ole veel suutnud otsustada, kumba mõtteviisi ma sel aastal praktiseerima hakkan.

Ma ei olnud tükk aega kindel aga otsustasin lõpuks, et jätkan sel aastal oma ostupäevikuga. Mul on tunne, et kõiksuguste nimekirjade pidamises olen ma üsna eeskujulikult tubli. Vahel isegi liiga tubli aga see võib vabalt olla üks mu uusaastalubadustest- vähem nimekirju ja list'e. Samas, mulle meeldivad nimekirjad ja nende koostamine on miski, mis sünnib kergelt, ilma pingutamiseta.
Taolisi lubadusi on umbes miljon korda lihtsam teoks teha, erinevalt neist, mille täideviimiseks on päriselt vaja ennast liigutada, või veel hullem- ennast või enda harjumusi muuta. Eelmise aasta lõpus sain sellele ostupäevikule positiivset vastukaja ka ja see kuidagi samuti innustas jätkama. Lisaks saab mul nüüd olla ka mingisugune konkreetsem eesmärk- mitte ainult huvi rahanumbri teadasaamise pärast- vaid näiteks, et seda rahanumbrit võiks 100 euro võrra vähendada, või midagi muud taolist.
Eelmise nädala kolmapäeval alanud allahindlused sellele päevikule muidugi eriti ei meeldi aga ega siis tühja päevikut ei ole ka pärast huvitav lugeda.

Lisaks sellele ostupäevikule otsustasin ma hakata pidama ka lugemispäevikut. Mitte päris klassikalises mõttes päevikut, tahan lihtsalt kirja panna kõik raamatud, mis ma sel aastal läbi loen. Lootuses, et see ülemärkimine paneb mind ehk rohkem lugema. Mida aeg edasi, seda rohkem on mul tunne, et ma veedan oma vaba aega kõikvõimalike helendavate ekraanide ees aina rohkem ja rohkem. Tunne on, et tegu on ühe halva harjumuse algusega. Lugemispäevik innustaks aga äkki rohkem aega raamatutes veetma. Mingit numbrit ma ei oska ennustada, kui mitu raamatut ma aasta jooksul läbi loen, aga jällegi nagu ostupäevik eelmisel aastal näitas- lihtsalt huvitav oleks teada saada. 

Kuidas sinuga lood on? Kas andsid uusaastalubadusi? Oled need juba hüljanud? Ei ole üldse lubaduste usku?

Bisous