MY FRENCH BLOG: Suur jõuluüllatus. Kolmas päev New Yorgis.

Kolmanda päeva hommik algas hotelli hommikusöögilauas värskete vahvlitega. Eelmine ja järgmine päev algasid tegelikult niisamuti aga olgu siis siinkohal ära mainitud, milline oli hommikusöök Ameerika moodi. Kõikvõimalikke värvilisi hommikusöögikrõbinaid leidus ka, ja munaputru, ja bagel'eid ja muffineid, ja hästi kahtlaselt ideaalse läikiva välimusega punaseid õunu. Aga vahvlid olid yummyd. Tõrvaks hommikusöögi muidu väga magusas meepotis olid plastikust ühekordsed nõud, mida me olime sunnitud kasutama. Muud varianti lihtsalt polnud. Võib muidugi olla, et me ööbisime New Jersey ainukeses sellises hotellis, aga mulle tundub see natuke vähe tõenäoline.

Plastnõud olid muide kasutusel ka mõnedes restoranides, kus me lõunat või õhtust sõime. Kui iga teine restoran tänaval on kiirtoidukoht, siis pole ju väga imestada. Ja iga kolmas inimene jalutas tänaval vastu kõrrega plasttops käes. Või istus oma starbucks'i topsiga metroos. Mis ma öelda tahan, kui sa oled vähegi keskkonnasäästlik, siis tuleb New Yorgis suht koht silmad kinni ringi käia. Ja hoolega restorane valida. Prügi sorteerimist erinevatesse prügikastidesse oli õnneks tänavatel mingil määral märgata. Hoopis koledam lugu tundus olevat selle üüratu suure koguse ühekordsete plastist nõudega, mis nendesse prügikastidesse igal sekundil lendasid. Nii nagu ma suvel pärast Senegali randades nähtud külmkapimägesid ahastasin maailma uskumatult ebaühtlase keskkonnasäästmispoliitika üle, tabasid mind umbes samasugused mõtted ka pärast New Yorgis nähtut. Aga kuna see ei ole üldse selle postituse teema, siis läheme tagasi meie kolmanda päeva avastusretke juurde.

Meie päev sai sel korral alguse Central Parkis. Ma ei saanud ilmselgetel põhjustel küll eriti pikalt meie reisiplaane kokku panna aga üks, kus ma kindlasti tahtsin ära käia, oli Central Park.

Ilm ja hooaeg ei olnud just kõige meeldivamad pargis jalutamiseks aga midagi polnud parata. Piltidelt paistab park isegi pisut trööstitu mu meelest. Muru, mis suviti on kaetud pikniku tekkidega ja murumängudega, oli nüüd piirdeaiaga eraldatud, kõrval silt- "lase murul taastuda". Täitsa loogiline ju tegelikult. Ja kuna meil nagunii piknikukorvi seljakotis polnud, siis jalutasime ikkagi niisama pargiteedel ja kujutasime ette, kui ilus ja roheline siin kevadel ja suvel olla võib. Põikasime kunstimuuseumi ette, aga nähes sealset saba, läksime tagurpidi parki tagasi. Käisime läbi mitmed pargi vaatamisväärsused- nägime ära Alice Imedemaal skulptuuri ja John Lennoni Imagine mosaiigi, käisime pargis olevas lossis ja templis ja sillal ja veehoidla ääres ning paar tundi hiljem leidsime end pargi allservast, viienda avenüü äärest.

Suundusime sealt mööda avenüüd Time Square'ile, et tkts piletimüügi kassasaba üles leida. Selle leidmisega ei tekkinud mingeid probleeme- piletisaba lookles nagu hiigelpikk sajajalgne, võttes enda alla väga suure osa väljakust. Tkts kassas müüakse sama päeva Broadway etendustele ja muusikalidele allahindlusega pileteid. Sõltuvalt etendusest saab pileteid -20% kuni -50% protsenti soodsamalt. Kui hästi läheb. Detsembri lõpus võisid näiteks saada Aladdini või Chicago või Phantom of the Opera piletid kuni poole odavamalt. Meile (soodsate piletite) õnn aga väga ei naeratanud. Alguses valisime välja kas Phantom of the Opera või Chicago aga need piletid olid alati vaid -30% soodsamad, makstes siis ikkagi üle 110 dollari tükk. Lõvikuninga piletid olid allahinnatult 180 dollarit/pilet. Kuna me leidsime, et sellised hinnad on meile natukene üle jõu käivad, siis valisime välja hoopiski The Radio City Hall'i jõuluetenduse- Christmas Spectacular starring the Radio City Rockettes.

Tuli välja, et see on tänaseks New Yorgi jõuluetenduste klassikaks saanud. Esimene etendus toimus aastal 1933 ja sealt alates on etendus igal aastal mängukavas olnud, ning aina suuremat populaarsust kogunud. The Rockettes on naiste tantsutrupp, mis on kuulus oma väga sünkroonsete tantsuliigutuste poolest.
Pärast umbes 45 minutilist sabas seismist saime piletid pärastlõunasele etendusele, hinnaga vist 45 dollarit tükk. Kuna etenduse alguseni ei olnud palju aega, kiirustasimegi Time Square'ilt otse Radio City Hall'i.

Millalgi sel päeval jäi meie teele ka Grand Central Terminal. Ma ei mäleta enam, kas käisime seal enne või pärast piletisabas seismist- tõenäoliselt vist ikka enne aga see selleks. Sinna sisse astudes tabas mind ka tunne nagu ma oleks just filmi (õigemini küll seriaali) võtetele sattunud.

Grand Central Terminal on suur ja lai ja uhke hoone. Ühel maa-alusel tasandil asub selline esmapilgul üsna tavaline võlvkaartega koridor. Kui sa seisad ühe võlvkaare samba juurde ja sosistad midagi, kostub see üle saali vastassamba all seisva inimeseni. Ja seda isegi läbi müra ja sagina ja täiesti inimesterohke saali. Meie giidiraamatus ei olnud sellest müstilisest võlvkaarest sõnagi juttu, need olid meie sõbrad, kes meile sellest rääkisid ja kuna me seal juba olime, siis pidime loomulikult järgi proovima ega nad juhuslikult niisama meile ei luuletanud. Tuli välja, et täitsa tõtt rääkisid. Läbi suure sagimise kostis koridori teises servas seisva C sosinal lausutud- merry christmas- täitsa vabalt minuni. Omapärane nähtus.

The Radio City Hall'is nähtud muusikaline etendus oli väga kihvt. Tantsunumbrid olid muljetavaldavad, kostüümid sädelevad, muusika ilus ja laulud samuti. Lisaks oli etendus jõuluteemaline- jälle midagi, mis sobis ideaalselt meie New Yorgi jõulureisi. Pärast etendust tõdesime mõlemad, et Broadway etenduste elamus on midagi sellist, mida lihtsalt peab New Yorgis olles kogema. Isegi kui pärast tuleb kuu aega kodus makarone süüa.

Etendus läbi, kõndisime veel õhtuses linnas veidi ringi. Põikasime sisse mõningatesse poodidesse, sest just sel päeval olid Ameerikas alanud hooajalised allahindlused, seega tahtsime hindu võrrelda ja niisama uudistada. Õhtustasime tol päeval hotelli lähedal asuvas restoranis ja siis oligi aeg magama minna. Järgmise päeva hommikul ootas ees vist mu kõige lemmikum New Yorgi tourist attraction. Mis see oli, näed juba järgmises postituses.
Bisous