Minu viimatine poeskäik oli 4. aprillil ja kui ma täna hommikul külmkapi ukse lahti tegin, et moosipurki võtta, siis ma juba teadsin, et ega seal peale selle enam midagi muud eriti pole. Purk majoneesi ja mõned kastmed. Vaatepilt, mis tegelikult on üsna tavapärane laupäeva hommikuti ka mitte kriisi olukorras.
Täna on 18. aprill, mis tähendab seda, et ma sain kaks nädalat hakkama ilma toidupoodi minemata. Tunne on nagu oleks maratoni võitnud. No okei, nii uhke saavutus see nüüd ka ei ole, aga ikkagi. Ma olen täitsa kindel, et ma pole varasemalt nii pikka aega suutnud toidupoest eemal olla. Viimastel päevadel oli natuke rohkem toidukordade planeerimist ja kombineerimist vaja teha, viimaste jääkide otstarbekat ära kasutamist, aga muidu saime üsna lahedalt hakkama mu meelest. Eriolukorra algusest lugedes olen ma poes käinud kaks korda, täna tuleb ette võtta kolmas kord. Kuna meid ootab ees veel kuu aega karantiini, siis äkki saab sellest harjumus? Pärast hakkangi käima kaks korda kuus poes...
Esimene kord, kui me eriolukorra ajal poes käisime, jäi meil ostmata jahu ning mõned juur- ja puuviljad. Teisel korral, kui me poes käisime- see on see 4. aprilli kord- siis olid kõik puu- ja juurviljad enam-vähem ilusti olemas, küll oluliselt kallimad, kui ma mäletasin aga mida jällegi ei olnud, oli jahu. Sõitsime ilma koju ja arutasime omaette, et mis värk selle jahuga siis nüüd ikka on. Tegime sama päeva õhtul uudisteportaali lahti ja sealt vaatas vastu pealkiri- "Miks poodides jahu pole?" Saime teada, et me pole sugugi ainsad, kes jahu taga ajavad. Terve Prantsusmaa otsib tikutulega jahupakke taga. Kuna jahu ostmine oli eriolukorra alguse ostupaanikas kasvanud umbes 300%, siis mõistagi said kõik varud sellise hullumeelsuse peale otsa. Kui mujal maailmas oli vetsupaberi paanika, siis tuleb välja, et prantslasi tabas jahupaanika.
Tuleb välja, et jahu, mida me siin tarbime, imporditakse hoopistükkis enamjaolt Saksamaalt ja Itaaliast aga noh, neil on seal parasjagu muudki teha, kui prantslastele jahu toota. C kurtis me probleemi ka kolleegile ja kuna ta oli parasjagu nagunii poodlema minemas, siis lubas jahuriiulile pilgu peale heita. Ja tadaaaa, leidiski. Küll vaid 5 kilose koti aga see-eest täitsa kohaliku väikese veski toodangu.
Möödunud kahe nädala söögid olid siin sellised. Ma kirjutasin välja nii lõuna- kui õhtusöögi, aga sa näed, et lõunasöök on enamasti sama, mis eelmise päeva õhtusöök. Me ei viska toitu ära ja teeme alati sellised kogused, et jääks kas ühele või kahele inimesele ka järgmiseks lõunaks. Juhul, kui see on vajalik. Tööl käies on alati vajalik, aga isegi nüüd kodus olles, meeldib mulle kui lõunasöök on kapis ootamas, siis ei pea söögitegemise peale lõuna ajal palju aega kulutama.
Et midagi üleliigset üle ei jääks ja seetõttu raisku ei läheks, on meil harjumus asju kaaluda ja me teame enam-vähem täpselt, kui palju me midagi sööme. Pastat näiteks kaalume a-la-ti. Kaks inimest sööb ära 250 g pastat, riisi mõõdame täpselt ühe klaasi meile kahele, kaks klaasi siis kui on vaja järgmiseks päevaks ka, jne. Läätseid keedame 60 grammi inimese kohta, tatart arvestan sama klaasiga nagu riisigi. Kartuleid koorin tunde järgi, aga on mingi kirjutamata reegel, et neid arvestatakse keskmiselt kolm inimese kohta. Enamasti järgin siis seda. Friikate jaoks tean ma jällegi grammides, kui palju on vaja, et me söönuks saaksime.
Ühesõnaga, me teeme alati kas kahele ühe söögi, või jätkub sellest ühest söögist lisaks veel kas ühele või kahele aga muid variante ei eksisteeri. Ja meil kummagil pole mingit probleemi süüa järgmise päeva lõunaks sama sööki, mis eelmisel õhtul, nii et raisku ei lähe siin midagi.
Esimene nädalavahetus:
Täna on 18. aprill, mis tähendab seda, et ma sain kaks nädalat hakkama ilma toidupoodi minemata. Tunne on nagu oleks maratoni võitnud. No okei, nii uhke saavutus see nüüd ka ei ole, aga ikkagi. Ma olen täitsa kindel, et ma pole varasemalt nii pikka aega suutnud toidupoest eemal olla. Viimastel päevadel oli natuke rohkem toidukordade planeerimist ja kombineerimist vaja teha, viimaste jääkide otstarbekat ära kasutamist, aga muidu saime üsna lahedalt hakkama mu meelest. Eriolukorra algusest lugedes olen ma poes käinud kaks korda, täna tuleb ette võtta kolmas kord. Kuna meid ootab ees veel kuu aega karantiini, siis äkki saab sellest harjumus? Pärast hakkangi käima kaks korda kuus poes...
Tuleb välja, et jahu, mida me siin tarbime, imporditakse hoopistükkis enamjaolt Saksamaalt ja Itaaliast aga noh, neil on seal parasjagu muudki teha, kui prantslastele jahu toota. C kurtis me probleemi ka kolleegile ja kuna ta oli parasjagu nagunii poodlema minemas, siis lubas jahuriiulile pilgu peale heita. Ja tadaaaa, leidiski. Küll vaid 5 kilose koti aga see-eest täitsa kohaliku väikese veski toodangu.
Möödunud kahe nädala söögid olid siin sellised. Ma kirjutasin välja nii lõuna- kui õhtusöögi, aga sa näed, et lõunasöök on enamasti sama, mis eelmise päeva õhtusöök. Me ei viska toitu ära ja teeme alati sellised kogused, et jääks kas ühele või kahele inimesele ka järgmiseks lõunaks. Juhul, kui see on vajalik. Tööl käies on alati vajalik, aga isegi nüüd kodus olles, meeldib mulle kui lõunasöök on kapis ootamas, siis ei pea söögitegemise peale lõuna ajal palju aega kulutama.
Et midagi üleliigset üle ei jääks ja seetõttu raisku ei läheks, on meil harjumus asju kaaluda ja me teame enam-vähem täpselt, kui palju me midagi sööme. Pastat näiteks kaalume a-la-ti. Kaks inimest sööb ära 250 g pastat, riisi mõõdame täpselt ühe klaasi meile kahele, kaks klaasi siis kui on vaja järgmiseks päevaks ka, jne. Läätseid keedame 60 grammi inimese kohta, tatart arvestan sama klaasiga nagu riisigi. Kartuleid koorin tunde järgi, aga on mingi kirjutamata reegel, et neid arvestatakse keskmiselt kolm inimese kohta. Enamasti järgin siis seda. Friikate jaoks tean ma jällegi grammides, kui palju on vaja, et me söönuks saaksime.
Ühesõnaga, me teeme alati kas kahele ühe söögi, või jätkub sellest ühest söögist lisaks veel kas ühele või kahele aga muid variante ei eksisteeri. Ja meil kummagil pole mingit probleemi süüa järgmise päeva lõunaks sama sööki, mis eelmisel õhtul, nii et raisku ei lähe siin midagi.
Esimene nädalavahetus:
Grillitud vorstid* ja taboulé värske piparmündiga.
Grillitud vorstid, friikartulid* ja tomati-redise-kurgi salat, värskete ürtidega
Argipäevad:
Porru supp ja seente-roheliste oliivide-peekoni keeks
Pasta tomatikastme, tuunikala ja kapparitega
Porru supp ja seente-roheliste oliivide-peekoni keeks
Must riis ja kalapallid
Valge riis ja kalapallid
Pasta carbonara
Tatrapuder seenesoustiga
Valge riis ja kalapallid
Pasta carbonara
Tatrapuder seenesoustiga
Pastasalat tuunikala ja makraga
Pastasalat tuunikala ja makraga
Spinati-seene omlett, värskete ürtidega
Teine nädalavahetus:
Grillitud vorstid ja grillitud paprikad, kartulikotlettidega
Hakkbiifsteek ja teraviljasegu
Friikartulid ja paneeritud kala
Vürtsikas kanafilee ja rohelised oad võis
Argipäevad:
Muretaignal spinati-peekoni pirukas, kõrvale kurgi-tomati-redise-paprika salat
Must pasta grillitud paprikate, roheliste oliivide ja prosciutto singiga
Muretaignal spinati-peekoni pirukas, kõrvale kurgi-tomati-redise salat
Ahjukartulid + ahjuporgandid ja knack'id (pikad toorvorstid)
Ahjukartulid + ahjuporgandid ja knack'id (pikad toorvorstid)
Pasta bolognese
Seene-kartuli püreesupp
Cassoulet ehk pardikoivad valgete ubade ja kartulipüreega
Suitsukalasalat redisega
Paneeritud kala ja isetehtud bataadifriikad
*Nädalavahetuste grillimised on tingitud sellest, et meil on mitmendat nädalat juba üle kahekümne kraadised temperatuurid ja nii ilusad ilmad lihtsalt kutsuvad grillima ja terrassile lauda katma.
Magustoitudega on nii, et karantiiniajal oleme me elanud põhimõtteliselt koogist koogini. Kuna mul kaalu kodus pole, siis see fakt mind eriti murelikuks ei tee.
Esimesel nädalavahetusel sõime magustoiduks mõned päevad varem tehtud mini-pavlovaid, kiivi ja sügavkülmast leitud vaarikatega. Kui need otsa said, siis esimesel arginädalal tegin kausitäie kookosepalle, neist jätkus väga mitme päeva magustoiduks.
Teisel nädalavahetusel sõime magustoiduks jäätist ja vahvleid, sest ma olin teinud reede õhtul nädalavahetuse hommikuteks kausitäie tainast valmis.
Teist arginädalat alustasime esmaspäeval pähklikoogi küpsetamisega (siin oli esmaspäev- lihavõtete teine püha riiklikult vaba päev, nii et C oli kodus ja me veetsime terve hommiku köögis- C tegi pähklikooki ja mina spinati-peekoni pirukat). Seda pähklikooki sõime ka vähemalt kolm päeva magustoiduks. Selle nädala lõpetasin eile kaneelirullide küpsetamisega. Tükk aega nuputasin, mis magustoitu saaks teha ilma munata, sest munad olid juba ammu ilma otsa saanud. Ja välja mõtlesin- pärmitaignas muna pole, nii et ahju läksidki kaneelirullid õuntega.
Kui meil juhtumisi kooki siiski lauale panna pole- tööl käies on see argipäeviti tegelikult üsna tavaline- siis sööme magustoiduks kas värsket puuviljasalatit, jogurtit, šokolaadivahtu vms.
Eelmisel nädalal tegin sügavkülma panemiseks ka kaks karpi jäätist- vahustatud vahukoor + purk kondenspiima- ühele maitseks vana tallinn ja teisele limoncello.
*Friikartuleid oleme me hiljuti nii palju söönud seetõttu, et me ostsime päev enne eriolukorra kehtestamist omale fritüüri- acti-fri ehk siis selle tervislikuma variandi, kuhu läheb kilo kartulite kohta vaid supilusikatäis õli. Pärast nelja nädalat üsnagi aktiivset kasutamist, võime käsi südamel soovitada- ise tehtud friikartulid on super head. Paremad kui mistahes kiirtoiduketi või sügavkülma omad ning kordades tervislikumad peale kauba.
Mis puutub hommikusöökidesse, siis nendega on meil lihtne- argipäeviti sööme me hommikuti kumbki kaks viilu brioche'i moosiga. Nüüd, kui ma nädalaid kodus olen olnud, olen ma vahel teinud hommikuks ka kaerahelbeputru või söönud kausitäie müslit. Esimest armastan ma süüa magusana- suhkru, kaneeli ja mingi puuvilja või marjaga- banaani, mustikate või kiiviga. Müsli peale panen tavaliselt jogurtit ja samuti mingi olemasoleva puuvilja. Pannkoogid ja vahvlid jäävad nädalavahetuste hommikuteks.
Selline oli meie kahe eelmise nädala menüü. Ehk leidsid siit inspiratsiooni oma järgmiseks poeskäiguks.
Mida meie järgmised kaks nädalat sööme, on alles mõistatus. Ma teen küll alati poodi minnes ostunimekirja ja mul on enamasti ka umbes pooled söögid välja mõeldud aga sugugi mitte kõik. Nende ülejäänute jaoks varun siis külmkappi mõned universaalsed tooraineid nagu kanafilee või hakkliha või peekon jms, sest nendest saab nii palju erinevaid toite valmistada aga see, mida me siis nendest konkreetselt järgmisel nädalal teeme, selgub siis, kui kõht tühjaks läheb.
Bisous
Teine nädalavahetus:
Grillitud vorstid ja grillitud paprikad, kartulikotlettidega
Hakkbiifsteek ja teraviljasegu
Friikartulid ja paneeritud kala
Vürtsikas kanafilee ja rohelised oad võis
Argipäevad:
Muretaignal spinati-peekoni pirukas, kõrvale kurgi-tomati-redise-paprika salat
Must pasta grillitud paprikate, roheliste oliivide ja prosciutto singiga
Muretaignal spinati-peekoni pirukas, kõrvale kurgi-tomati-redise salat
Ahjukartulid + ahjuporgandid ja knack'id (pikad toorvorstid)
Ahjukartulid + ahjuporgandid ja knack'id (pikad toorvorstid)
Pasta bolognese
Seene-kartuli püreesupp
Cassoulet ehk pardikoivad valgete ubade ja kartulipüreega
Suitsukalasalat redisega
Paneeritud kala ja isetehtud bataadifriikad
*Nädalavahetuste grillimised on tingitud sellest, et meil on mitmendat nädalat juba üle kahekümne kraadised temperatuurid ja nii ilusad ilmad lihtsalt kutsuvad grillima ja terrassile lauda katma.
Magustoitudega on nii, et karantiiniajal oleme me elanud põhimõtteliselt koogist koogini. Kuna mul kaalu kodus pole, siis see fakt mind eriti murelikuks ei tee.
Esimesel nädalavahetusel sõime magustoiduks mõned päevad varem tehtud mini-pavlovaid, kiivi ja sügavkülmast leitud vaarikatega. Kui need otsa said, siis esimesel arginädalal tegin kausitäie kookosepalle, neist jätkus väga mitme päeva magustoiduks.
Teisel nädalavahetusel sõime magustoiduks jäätist ja vahvleid, sest ma olin teinud reede õhtul nädalavahetuse hommikuteks kausitäie tainast valmis.
Teist arginädalat alustasime esmaspäeval pähklikoogi küpsetamisega (siin oli esmaspäev- lihavõtete teine püha riiklikult vaba päev, nii et C oli kodus ja me veetsime terve hommiku köögis- C tegi pähklikooki ja mina spinati-peekoni pirukat). Seda pähklikooki sõime ka vähemalt kolm päeva magustoiduks. Selle nädala lõpetasin eile kaneelirullide küpsetamisega. Tükk aega nuputasin, mis magustoitu saaks teha ilma munata, sest munad olid juba ammu ilma otsa saanud. Ja välja mõtlesin- pärmitaignas muna pole, nii et ahju läksidki kaneelirullid õuntega.
Kui meil juhtumisi kooki siiski lauale panna pole- tööl käies on see argipäeviti tegelikult üsna tavaline- siis sööme magustoiduks kas värsket puuviljasalatit, jogurtit, šokolaadivahtu vms.
Eelmisel nädalal tegin sügavkülma panemiseks ka kaks karpi jäätist- vahustatud vahukoor + purk kondenspiima- ühele maitseks vana tallinn ja teisele limoncello.
*Friikartuleid oleme me hiljuti nii palju söönud seetõttu, et me ostsime päev enne eriolukorra kehtestamist omale fritüüri- acti-fri ehk siis selle tervislikuma variandi, kuhu läheb kilo kartulite kohta vaid supilusikatäis õli. Pärast nelja nädalat üsnagi aktiivset kasutamist, võime käsi südamel soovitada- ise tehtud friikartulid on super head. Paremad kui mistahes kiirtoiduketi või sügavkülma omad ning kordades tervislikumad peale kauba.
Mis puutub hommikusöökidesse, siis nendega on meil lihtne- argipäeviti sööme me hommikuti kumbki kaks viilu brioche'i moosiga. Nüüd, kui ma nädalaid kodus olen olnud, olen ma vahel teinud hommikuks ka kaerahelbeputru või söönud kausitäie müslit. Esimest armastan ma süüa magusana- suhkru, kaneeli ja mingi puuvilja või marjaga- banaani, mustikate või kiiviga. Müsli peale panen tavaliselt jogurtit ja samuti mingi olemasoleva puuvilja. Pannkoogid ja vahvlid jäävad nädalavahetuste hommikuteks.
Selline oli meie kahe eelmise nädala menüü. Ehk leidsid siit inspiratsiooni oma järgmiseks poeskäiguks.
Mida meie järgmised kaks nädalat sööme, on alles mõistatus. Ma teen küll alati poodi minnes ostunimekirja ja mul on enamasti ka umbes pooled söögid välja mõeldud aga sugugi mitte kõik. Nende ülejäänute jaoks varun siis külmkappi mõned universaalsed tooraineid nagu kanafilee või hakkliha või peekon jms, sest nendest saab nii palju erinevaid toite valmistada aga see, mida me siis nendest konkreetselt järgmisel nädalal teeme, selgub siis, kui kõht tühjaks läheb.
Bisous
No comments:
Post a Comment