Tadaa. Me saime oma kasvuhoone valmis.
Viimane kord, kui ma siin oma kasvuhoonest rääkisin, ei olnud sel vist veel oma õiget kohtagi. Või tegelikult koht on vist ikka samaks jäänud, lihtsalt vahepeal on tühipaljast raamistikust päris asi saanud. Meeldetuletuseks niipalju, et see pisike nunnu oli mu sünnipäevakingitus C-lt ja pärast seda, kui me olime mu südasuvisel sünnipäeval selle koos sõpradega kokku pannud, jäi kasvuhoone natukeseks ajaks täitsa tühjana seisma.
Esiteks olid juulikuus lihtsalt niisugused temperatuurid, mis välistasid igasuguse kasvuhoones töötamise. Higistada oleks seal saanud hullemini kui saunas. Augusti esimese poole olime La Réunionil ja pärast seda, kuna Eesti reis ära jäi, oli meil üks vaba nädal kodus, mil me lõpuks siis saimegi uuesti kasvuhoonega tegeleda. Peamiselt hilisõhtuti ja varahommikuti, mil temperatuurid veidigi talutavamad olid.
Ma ei suutnud tükk aega otsustada, kas ma tahan hakata potimajandusega tegelema või teen klassikalise kasvuhoone, kus taimed on otse maasse istutatud. Nagu nüüd piltidelt näed, siis otsustasin esialgu selle viimase variandi kasuks. Kui see millegipärast ei peaks töötama, siis ilmselt saab üsna lihtsalt kogu kupatuse pottidesse ümber kolida.
Kasvuhoone keskele rajasime kiviplaatidest teekese, kasutasime selleks majaesise allee tegemisest ülejäänud plaate, mis siiani niisama garaaži nurgas hunnikus olid ruumi võtnud. Ainuke asi, mis oli vaja juurde osta, olid kõrgemad piirdeservad. Ja loomulikult ka umbes viisteist kotti musta mulda. Kaevasime kasvuhoone sisse jääva maa läbi, eemaldasime kõik kättesaadavad rohujuured ja muud jamad ning vooderdasime lõpuks ääred geotekstiiliga.
Sel aastal saame sealt veel natuke aega salatit võtta, sest ma panin paar nädalat tagasi nö esimeseks katsetuseks mõned salatitaimed maha, tänaseks on vist kolm veel järgi ja siis jään kevadet ootama, et saaks lõpuks ometi päris asju kasvatama hakata. Baklažaane ja paprikaid ja tšillipipraid ja....
Kasvuhoone ees pottides kasvavad kaks oliivipuud, mis ma supersoodsa hinnaga ühest aiandist suvel skoorisin. Ma olin neid tükk aega tahtnud, aga kuna nad on muidu üsna krõbeda hinnaga, siis lükkasin seda ostu pidevalt edasi. Nii kauaks kuni komistasin kogemata soodusmüügi otsa. Vedas! Talveks kolin nad majapidamisruumi, sest olgugi, et meil on siin võrdlemisi pehmed talved, on nende jaoks siinne talvine kliima siiski nõksa jahe. Suved seevastu on meil siin nüüd soojemadki kui Vahemere ääres ja tundub, et kestavad ka pikemalt, kuni septembri lõpuni vabalt, nii et neile võiks siin meeldida küll.
Ja mul on kasvuhoones pisike dekoratsioon ka. Ma õpin hetkel hoolega makrameetehnikat ja punusin ühe viimatise tööna sellise vaikse tuulekella. Kuna ma ei saanud seda aga esialgselt plaanitud kohta riputada, siis leidsin talle kodu hoopiski kasvuhoones. Olgugi, et kasvuhoones just väga tuuline pole... aga vaiksel tuulekellal pole tuult vajagi.
Näitan seda mõni teine kord eraldi postituses lähemalt.
Bisous
No comments:
Post a Comment