Mõned postitused tagasi märkasid ehk, et meil on köögisaarel üks kimp kuivanud kõrrelisi- hiiresabad oli vist nende nimeks. Täna näed, et mul on tegelikult veel üks taoline kimp kodus. Ja see on midagi erakordset. Kohe kuuled, miks.
See kuivanud kõrreliste suur trend oli minust siiani väga suure kaarega mööda läinud. Väga suure kaarega. Alguses jätsid need kuivanud kimbud mind kohe täitsa külmaks. Mu meelest ei ole kuivanud lilledel hea energia. Kui praegu oleks kevad või suvi, siis ilmselt ei olekski ma kunagi ühtegi kõrrelist endale koju toonud. Aga meil on siin nüüd päris vihmane ja sombune ja selle sügisese närbunud looduse tõttu ma ilmselt ennast sellesse trendi mässisingi.
Minu armastus roheliste elus toataimede vastu on jätkuvalt piiritu ja jäägitu. Ma armastan päris taimi ja kuna mul on siiani õnnestunud neid arvukalt ka üsna kenasti elus hoida, siis tahan ma uskuda, et ka taimed tunnevad ennast minu juures hästi.
Ma polnud siiani endale ühtegi kõrreliste kimpu isegi mitte igatsenud. Olgugi, et instagrami kodusid vaadates tekkis mul tunne, et minu kodu on see ainuke, kus need siiani puudusid. Kuniks ühel päeval ühel poetiirul jäid mulle need köögisaarel olevad hiiresabad silma. Need olid nii nunnud ja karvased. Ja nende kõrval olev pamparohu kimp niisamuti. See oli pehme kui udusulg ja mulle äärmiselt sümpaatset värvitooni. Keerutasin neid kimpe seal niikaua kuni imelik hakkas, panin siiski mõlemad vaasi tagasi ja läksin koju. Ei ostnud ära. Ootasin, et kas hakkavad kummitama või ei hakka. Loomulikult hakkasid, mõlemad kimbud ka veel. Järgmisel korral sinna poodi sattudes keerutasin neid seal jälle natuke liiga kaua. Ja kuna ma ei suutnud kuidagi nende kahe vahel valida, siis panin lõpuks mõlemad ostukorvi. Kui kummitavad siis kummitavad. Ja niiviisi ühtäkki oligi mul mitte ainult üks vaid lausa kaks kimpu kõrrelisi, kuigi ma olin alles mõned päevad enne seda sõbrannale lõõpinud, et mõnes kallis vaasis oleks nagu tolmuhari...
Hiiresabadest ja valgetest minikõrvitsatest tegin köögisaarele sügiskompositsiooni ja teise kimbu pamparohtu panin elutuppa diivaniesisele lauale vaasi. Ja ma pean nüüd tasakesi tunnistama, et käesoleval aastaajal need isegi meeldivad mulle seal. Mis sa arvad? On sul kõrrelisi kodus?
No comments:
Post a Comment