Kui mul tuleks käesoleva nädala iseloomustamiseks üks foto esitada, siis oleks see selline: 
Ma olen haige olnud. Natuke aega olen ilmselt veel, sest täna ei ole ma veel 100% vormis aga asjad lähevad igatahes ainult paremuse poole. Möödunud ööl sain ma juba näiteks päris mitu head tundi järjest magada. Sellel nädalal on olnud hulga kehvemaid öid, nii et ma ei kurda. Mu enesetunne läheb iga päevaga õnneks paremaks.
Ma olen alates esmaspäevast haiguslehel. Eile hommikul käisin koroonatesti tegemas.
See on nüüd ilmselt uus reaalsus. Huvitav, kas nii hakkabki olema? Kurguvalu, nohune nina, köha ja palavik võrdub automaatselt testi tegemise kohustusega ja seejärel testi tulemuste ootamisega. See viimane on miski, mida ma justnimelt praegu teen. Istun ja ootan.
Öeldi, et tulemustega läheb max kaks päeva, tundub, et nad kasutavad oma maksimumi aega ära. Või on neil analüüsivatel laboratoorimitel lihtsalt käed-jalad tööd täis, sest haigeid pidavat praegu palju olema. Kusjuures, mitte tingimata koroona-haigeid, kuigi neid on ikka ka- pigem on hetkel palju lihtsalt niisama külmetajaid ja mingi sügisviiruse levitajaid... No nagu ikka sel ajaperioodil. Ja kuna nende viimaste sümptomid on enam-vähem samad, mis covid-19lgi, siis saadetakse siin väiksemagi kahtluse korral kohe testisappa. Siin saab neid nüüd teha ka mõningates perearstikeskustes ja nii ma enda omasse eile hommikul suundusingi.
Testi tegemine kulges täiesti sündmustevaeselt, kui välja arvata see, et mulle jäi mulje, et testi tegev õde oli veidike pettunud, et see polnud mul esimene kord ning et ta ei saanudki seetõttu mulle pikalt ja laialt testi olemust ja kulgu selgitada. Täpselt nagu augustis enne la Réunion'ile lendamist, võttis see vatitikuga urgitsemine ka nüüd kaks sekundit aega, oli jah äärmiselt ebameeldiv ning tegi silma märjaks aga muud ei midagi.
Ma olen üsna veendunud, et mul on kõige harilikum sügisviirus või sain ma eelmisel nädalal kuskil lihtsalt külma... Mäletad ju neid ebanormaalselt suuri temperatuurikõikumisi, millest mul on tunne, et ma olen juba üsna mitmes postituses rääkinud. Raudselt jäin lihtsalt oma sügissaabaste väljaotsimisega natuke hiljaks.
Igatahes, ma ei tea kedagi, kellel oleks koroona, ega kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks koroona, nii et ma tõesti ei oska arvata, kust ma oleksin võinud selle külge saada... Külmetus või harilik sügisviirus kõlavad tunduvalt tõenäolisemalt. Eks varsti selgub. Hiljemalt homme õhtuks.
See tulemuse ootus on muide õige pisut tüütu. Ma küll üritan kõiksuguste muude asjadega oma tähelepanu köita aga haigena ei ole just palju neid tegevusi, mida ma teha jaksaks. Ühtlasi oleks tore, kui need tegevused ei nõuaks mõnusast voodist ja sooja teki alt välja ronimist- tingimus, mis ei jäta just eriti palju valikuvõimalusi. Telefoni iga helin paneb mind seda koheselt kontrollima ja nii olen ma viimastel päevadel instagramis tunduvalt rohkem aega veetnud kui tavaliselt. Sest kui ma juba telefoni kätte võtsin, siis võiks ju kõik sotsiaalmeedia kontod ka läbi käia. Ausalt, see haigus on mu activity-aega oluliselt kergitanud. Oleks aeg terveks saada.
Postituse pealkirjaks sai küll random thoughts, aga ausalt öeldes, mul täna väga paljust muust kirjutada ei ole. Järgmise korrani, mil selgub, kas mul siis on koroona või mitte!
Bisous
No comments:
Post a Comment