Pooleli jäänud ehitus- ja sisustusprojektid. Ehitusprojekt- katusealune autole.

Meil jäid liikumispiirangute tõttu pooleli kaks suuremat koduprojekti. Üks õues, mis on tegelikult rohkem nagu ehitusprojekt. Selle jaoks on meil vaja taotleda ehitusluba ja teha majaplaanidesse muudatused ja leida keegi, kellel oleks miniekskavaator jne. Teine on rohkem nagu sisustusprojekt ja sellega on oluliselt vähem mässamist aga natuke ikkagi. Me olime nende mõlema projektiga terve sügise alguse- septembri ja oktoobrikuu- õhinaga ametis. Koduprojektid on meie lemmik ajaviide. Ainult et keset seda asja-ajamist- just siis kui asjad hakkasid lõpuks ilmet võtma- kehtestati liikumispiirang ja kõik jäi pooleli. Nüüd me lihtsalt ootame, et liikumispiirang leeveneks aga nagu täna selgus, siis see ei juhtu kindlasti enne detsembri algust, nii et palju kannatust meile. Ega meil muidugi suurt kiiret pole kummagagi aga kui mõelda, et kõik oleks vähemalt aasta lõpuks ilmselt valmis olnud kui koroona poleks taaskord vahele seganud, siis paneb korraks ohkama küll. 

Aga ma räägin täna natuke lähemalt plaanidest ja kunagi järgmisel aastal siis ilmselt näeb lõpptulemusi ka. 

Esiteks on meil plaanis maja otsaseina kõrvale autole katusealune ehitada. 

Naljakas on see, et me alustasime katusealusest ja sellele pidi järgnema mingil hetkel ka uus auto. Tegelikkuses läks aga hoopis vastupidi. Me jõudsime nädalapäevad enne liikumispiirangu kehtestamist üsna ootamatult hoopis uue auto osta aga katusealuse ehitamist ei saanud alustatudki. Uus auto seisab ikka lageda taeva all.

Kõige esimese mõttena tahtsime lihtsalt nelja posti ja katust. Kaalusime alguses nii täispuidust kui alumiiniumist variante aga üsna ruttu langes kaalukauss alumiiniumi kasuks. Kerge, vastupidav, ei vaja erilist hooldust, moodsama väljanägemisega, mis sobib meie uue maja fassaadiga paremini kokku ja mitte vähetähtsa argumendina- on soodsam kui puit. 

Nagu ma ütlesin, siis alguses oli idee lihtsalt neli posti ja katus. Pärast mitut õhtut googeldamist, tuli meil mõte sinna kõrvale lisada väike kinnine puukuuri moodi ehitis, kuhu saaksime panna kõik aiatööriistad ja talvise küttepuudevaru. Sealt edasi mängisime veel natuke nende ideedega ja leidsime, et võiks tegelikult siis juba kõik katusealuse seinad kinni panna, eraldi puukuuri osa ära kaotada ja kunagi tulevikus sellele ehitisele ukse ette panna, mis oleks sellest teinud põhimõtteliselt päris teise garaaži. Juhuks, kui me praegusest garaažist tahame kunagi tulevikus midagi muud ehitada. 

Sellest variandist rääkisime päris mitu nädalat, mille jooksul kohtusime kodus ka mitme müügimehega. Ja otsustasime siis pärast neid jutuajamisi tagasi esialgse plaani juurde minna- ehk siis ikkagi neli posti ja katus. Võimalusega see siiski kunagi kaugemas tulevikus ka kinni ehitada. Arvestades seda, et see on kõige viimane asi, mis me siia maja juurde saame lisada, siis tahtsime kõik, ka kõige kaugemad ja utoopilisemad tulevikuvariandid, läbi mängida. 

Meile seab eelkõige piirangud mets, mille piirist lähemale kui 15 meetrit, ei ole meil lubatud midagi ehitada. See tähendab näiteks seda, et me ei saa kunagi terrassi kinniseks verandaks/talveaiaks ümber ehitada, sest maja metsa poolne välissein on täpselt 15 meetri peal. Nuuks. Põhimõtteliselt ei saa me seetõttu ka aeda basseini kaevata, sest see jääks selle 15 meetri sisse. Nuuks. Teiselt poolt piiravad meid prantsuse seadused, mis lubavad ehitada, kas konkreetselt krundi piiridele või nendest piiridest minimaalselt 4 meetrit sissepoole. Ja see 4m x 5m katusealune autole, on meil välja arvutatud ja paika pandud täpselt nii, et maksimaalne lubatud ala saab ära kasutatud ja üle ei jää isegi mitte 20 sentimeetrit.

Kokku käisid siin mõõtmisi tegemas vist nelja firma esindajad. Kõik esmakohtumisel üsna suure jutu ja suure entusiasmiga müügimehed- jaa, jaa, teeme, teeme. Lõpuks saatsid konkreetse hinnapakkumise neist aga vaid kaks, ja sedagi pärast väga mitut nädalat ootamist. Lisaks käisime me ise ka kahes firmas kohapeal aga nendest kummastki ei ole me siiani mingit tagasisidet saanud. Ju nad siis ei olnud tööst huvitatud. Need kaks, kes kohal käisid aga hinnapakkumist samuti ei teinud, ei olnud vist samuti huvitatud. Kuigi meil tekkis küsimus, et milleks siis üldse kohale tulla ja kõikide aega raisata... 

Aga noh, kahelt saime pakkumise ja üks neist osutus selliseks, mis meile mõlemale ka meeldis. Oli hoopis teistsugune kui klassikaline katusealune, mida me olime alguses internetist vaadanud. Esiti tundus võõras aga mida rohkem me neid kataloogi pilte vaatasime, seda paremini kujutasime ette, kuidas see meie maja kõrval oleks ja meile tundus lõpuks, et see sobiks siia päris hästi. Oleks erilisem kui klassikaline variant. Tumedast alumiiniumist postide ja katuse karkassiga, mis harmoneerub maja tumeda kivikatusega ning läbipaistmatust klaasist kumera katusega, mis mõjub õhuliselt ja modernselt. Ja seda on võimalik tulevikus vajadusel ka kinni ehitada, mis oli üks meie kindlatest soovidest. 

Katusealune välja valitud, oli meil vaja leida eraldi firma, mis valab sellele betoonist põranda. Millele me kunagi kauges kauges tulevikus saame kiviplaatidest ka ilusa mustri peale laduda. Kuna ükski karkassi pakkuja seda tööd kahjuks ise ei tee, siis leidsime naabrite kaudu ühe alustava aiakujundaja, kellel vajalikud töövahendid olemas olid ning kes vist oli nõus selle pisikese töö ära tegema. 

Betoonist põrand tähendab seda, et see tahab mitu nädalat kuivamist, enne kui seal saab postide ja katuse paigaldamist alustada. Enne seda kõike, on meil vaja veel linnavalitsusest ehitusluba saada ja majaplaanidesse muudatused teha. Ehitusloa saamist võib siin oodata kuni kuu. Ja siis on naabritele veel antud üks kuu, et protestikisa tõsta, juhul kui neil peaks olema midagi me varjualuse vastu. Nii et selles pealtnäha mitte nii keerulises projektis oli juba niigi palju ootamisi nagunii aga siis tuli liikumispiirang ja kogu see ootamine sai hoopis uue mõõtme. Eks me siis ootame... Laupäeval jagan pooleli jäänud sisustusprojekti lugu ka. 
Bisous