Hobiaedniku kevad

Mu lemmik osa kevadest on siin. 

Sellel aastal on üks ütlemata kehva kevad olnud. Ma ei tea, kuidas teil seal Eestis ilmaga lood on, aga meie siin kirume peaaegu igapäevaselt, absoluutselt igas seltskonnas. Kolleegidega tööl kohvipausi ajal, naabriga postkasti juures trehvates, võhivõõraga pagariäri ukse taga järjekorras seistes... 

 Käes on juba mai ja me läidame ikka õhtuti kaminas tule, sest temperatuurid kipuvad olema pigem talvised kui kevadised. Ma pole siiani oma poolsaapaid ära pakkinud, sest eelmisel nädalal läks neid veel vaja. Mingil hetkel oli meil tegelikult nädal aega ka üle kahekümneseid temperatuure aga see "kuumalaine" lõppes kuidagi väga järsult ja edasi tuli mu meelest korraks isegi lumi maha. Me oleme sel aastal vaid ühe ainukese grilli teinud, samas kui mõnel varasemal aastal on grillihooaeg avalöögi saanud juba veebruaris ja maikuuks on mul olnud grillitud vorstidest juba siiber. 

See natukene nõme ilm ei ole mind sel aastal ka väga aeda toimetama lasknud ja ausalt öeldes ei olnud mul mõned ajad tagasi isegi mitte motivatsiooni midagi kuhugi maha külida... aga mul on täna täiega hea meel, et ma ennast siiski kokku võtsin ja mõningad seemned pottidesse kasvama panin. 

Tärkavate taimede kasvule kaasa elamine on mu lemmik osa kevadest. 

Sel aastal said ette kasvatamiseks maha pandud tomati, suvikõrvitsa, baklazaani, paprika ja mõnede kõrvitsaliste seemned. Melonit ja arbuusi ka. Ja mu lemmikud suvelilled- kosmosed- samuti. Ning siis veel mõned lillelised- mungalilled ja lilleherned ja mingid kellukalised... 

Paprikast ja baklazaanist ei tule aga vist midagi välja ja ma pean need ikkagi taimedena aiandist ostma. Panin need juba jupp aega tagasi idanema aga üles tõusid väga vaevuliselt ja edasine kasv on veelgi hädisem olnud, vaatamata korrektsele külvimullale ja tubasele minikasvuhoonele ning isegi ühele ümberistutamisele- mu kõhutunne ütleb, et nendest taimedest õiget asja ei saa. Vahel kõik ei õnnestu aga sellest pole midagi. Kõik kõrvitsalised ja tomatitaimed õnnestusid seevastu vist päris hästi ja isegi lilled on juba päris lilletaime moodi. 

  

Tänaseks on kõik peale tomatite ja meloni/arbuusi kolinud toast kasvuhoonesse. Väga krõbedaid öiseid miinuskraade hetkel enam ei ennustata (oli ka äkki juba aeg?!) aga ma päris välja ei julge neid ikka veel istutada. Osadele jääb kasvuhoone muidugi ka päris koduks aga enamus peaks siiski peenramaale kolima. Tuleb maikuused külmapühad ka ära oodata- eeldatavasti järgmise nädala lõpus, mil võib öösel veel külmetada- ning siis kolivad küll kõik oma õigetele kohtadele. Mulle tundus, et kasvuhoones on neil rohkem ühtlast valgust, rohkem ruumi ja ega see igaõhtune kaminakütmine neile ka väga meelepärane polnud. 

Nüüd käin ma igal õhtul pärast tööd kasvuhoones oma taimekesi vaatamas. Vahel hommikul enne tööle minemist ka (päikeselise ilmaga on vaja uks ja aken hommikul lahti teha, muidu on kõik taimed pärastlõunaks kutu-piilud). Ma olen veidi imelik aga eriti äge on kasvuhoones olla mu meelest siis, kui vihma sajab. Päikeselisel päeval on seal muidugi ka mõnusalt palav ja tuulevaikne ! olemine aga vihmase ilmaga on sellel klaasist kuubikul mingi eriline võlu. Mul on nii kahju, et sinna ei mahu üks mõnusalt suur ja hästi mugav tugitool, kus oleks ideaalne teetassi ja tüki fazeri šokolaadiga omi mõtteid mõlgutada ja aiaplaane teha, samal ajal kui vihmapiisad klaaskatusel trummeldavad.... 

Selle nimi on vist talveaed, millest ma siin jauran. Järgmisel aastal viskan mulla välja, panen tugitooli asemele ja kasvatan igas nurgas ühte tomatitaime potis. 

Järgmiste aiajuttudeni!

Bisous