Viin su seekordses postituses jalutama meie aeda ja näitan, mida me kevadpühade ajal aias ära tegime. Töö on tegelikult veel pisut pooleli, enamuse saime küll valmis aga kolm peenart jäid erinevatel põhjustel praegu tegemata. Seletan allpool pikemalt.
Eesootav nädalavahetus tõotab tulla totaalselt (aia)töö-vaba, sest läheme hoopis teisele poole Prantsusmaad, sõpradele külla, et vahepeal möödunud sünnipäevi tähistada. Elagu kuuetunnine autosõit reedel sinna ja pühapäeval tagasi. Juhhuuuu! Viimati nägime kogu seltskonnaga aastavahetusel meie juures, mis tähendab ainult üht- jutte jätkub hommikutundideni.
Mais on siin umbes igal nädalal üks riiklik püha, mis tähendab pidevaid vabu päevi, nii et plaan on siis poolelijäänud peenraääred ära lõpetada.
Ma tahaks nii väga omale lubada, et sellel aastal rohkem niisuguseid mahukaid töid ette ei võta aga ma ei tea, kas on mõtet. Eriti vist mitte. Mais on plaanis kolme lillepeenrasse püsikud istutada, mis ilmselt saab ka olema nõks suurem ettevõtmine, aga pärast seda võiks mu meelest kuni sügiseni piirduda muru niitmise ja köögiviljade kasvatamisega. Mul ei tule küll praegu mitte ühtki asja pähe, mida me sel aastal võiksime veel aias ette võtta aga kaks nädalat tagasi ei näinud ma unes ka kõikide peenraäärte üles kaevamist, nii et... Las need lubadused praegu jäävad.
Meie kevadine aed on täna selline. Järgmisel aastal samal ajal on mul hea siit võrdlusmaterjali välja otsida.
Eesootav nädalavahetus tõotab tulla totaalselt (aia)töö-vaba, sest läheme hoopis teisele poole Prantsusmaad, sõpradele külla, et vahepeal möödunud sünnipäevi tähistada. Elagu kuuetunnine autosõit reedel sinna ja pühapäeval tagasi. Juhhuuuu! Viimati nägime kogu seltskonnaga aastavahetusel meie juures, mis tähendab ainult üht- jutte jätkub hommikutundideni.
Mais on siin umbes igal nädalal üks riiklik püha, mis tähendab pidevaid vabu päevi, nii et plaan on siis poolelijäänud peenraääred ära lõpetada.
Ma tahaks nii väga omale lubada, et sellel aastal rohkem niisuguseid mahukaid töid ette ei võta aga ma ei tea, kas on mõtet. Eriti vist mitte. Mais on plaanis kolme lillepeenrasse püsikud istutada, mis ilmselt saab ka olema nõks suurem ettevõtmine, aga pärast seda võiks mu meelest kuni sügiseni piirduda muru niitmise ja köögiviljade kasvatamisega. Mul ei tule küll praegu mitte ühtki asja pähe, mida me sel aastal võiksime veel aias ette võtta aga kaks nädalat tagasi ei näinud ma unes ka kõikide peenraäärte üles kaevamist, nii et... Las need lubadused praegu jäävad.
Meie kevadine aed on täna selline. Järgmisel aastal samal ajal on mul hea siit võrdlusmaterjali välja otsida.
See olen mina. Täpselt nii veetsin ma selleaastased kevadpühad. Kõik mu kolm ja pool vaba päeva.
Üldse ei kurda. Pigem juurdlen pidevalt selle üles, kust ma selle aiahooliku pisiku küll üles korjanud olen?
Mäletad, ma kirjutasin SIIN sellest, kuidas me tellisime terve euroaluse kive- ligi 500- millest plaanisime kõikidele peenardele servad laduda? Lugu selline, et sellest ühest euroalusest jäi väheks. 500 kivist ei piisanud, et igale poole ring peale teha. Puudu jäi kahe lillepeenra jagu ja meie nüüdsete mõõtmiste järgi, tuleb meil vähemalt pool eelnevast kogusest juurde osta. Oleks pidanud ikka kohe kõik servad ära mõõtma, oleks kohe suurema koguse tellinud. Arvestades seda, et aluse kohaletoimetamine maksab juba ise 70 euri... Kividele saab muidugi ise ka järgi minna aga ma ei tea, kui palju reise me peaks u 250 kivi transportimiseks tegema. Nad kaaluvad kokku päris hea hulga kilogramme.
Praegu on meil veel kaks kihti kive aluse peal ootamas ja nendest piisab, et vaarikapeenrale ring peale teha. Seal ootab umbes 22 meetrit serva, mis on vaja maa sisse kaevata. See ei ole meie maapinnas kusjuures mingi lust ja lillepidu. Ma sain mitme nädala trenni tehtud selle kolme päevaga. Ja päikest sain ka.
See ülemine pilt on tehtud viimase päeva õhtul, kui me kivide vahele liiva toppisime. Siis oli mul lõpuks mõistust pluus õlgadele panna, sest need olid eelnevalt natuke liiga palju kevadist päikest saanud.
Lillepeenrad saavad kõik omale just selliselt laotud ääred. See nõuab küll topelt koguse kive aga meeldib meile visuaalselt pisut rohkem kui pikkupidine kivirida.
See teine variant on lihtsalt praktiline- sa ei kujuta ette kui ülilihtne oli nüüd muru niita. Eriti meie pisikeste marjapõõsaste vahel. Milline rõõm.
ülemisel pildil: Meie kõrval elavate noortega paar nädalat tagasi kahe peale ostetud ja istutatud heki algatus. Võtsime küll pea kõige kõrgemad aiandis müüdavad taimed aga selleks, et see hakkaks mõlema pere terrassielu varjama kulub ikka veel hulganisti aastaid....
alumisel pildil: Meie maja kõrval olev hekk, mis sel kevadel näeb välja nagu oleks keegi põõsad punase värvipotiga üle kallanud. Ausalt ei ole. Photoshopi ka ei teinud. Nad ongi päriselt nii intensiivselt punased...
Meie kaks aastat tagasi kolimisepäeval istutatud valge pöökpuu hekk on juba päris tublilt kõrgeks ja tihedaks kasvanud. Kõik puud ei ole täna veel lehtes, aga suvel ma ilmselt peaaegu ei saagi enam oma köögi kraanikausi aknast meie ees elava vanaema terrassile piiluda. Kahju.
Bisous
No comments:
Post a Comment